Killuke aasia köögist

Esimest korda oma blogikirjaniku karjääri ajal kogesin mõõna. Andke andeks, et seekord nii pikaks vahe venis. Ei taha kahjuks lubada, kas järgmine kord olen asjalikum ja saan kiiremini kirjutatud. Loodame, et leian oma insipiratsiooni allika jälle üles.

Kõige pealt suured tänud kõigile lugejatele, poleks arvanud, et teid nii palju on ja suured aitähhid heade sõnade eest. Seekord alustaks tööjutu asemel retsepti soovitusega ja hiljem arutaks tööst ja muust põnevast. Ära ei jää lubatud Ele paprika vabriku video ja Nikita töö jutud, sest temagi on meil nüüd usin töömesilane, võib öelda, et usinam kui Ele.

Aga kõige pealt teeme tulise riisiroa Taiwaanist, mida Gucci mulle tööl õpetas. Alustame riisi keetmisega, mis tuleb välja on üks suur kunst. Iga ümmarguste silmadega inimene sellega hakkama ikka ei saa nii, et riis ei kleepuks. Minu oma igatahes varem kleepus. Aga see selleks, asume asja kallale ja palun mulle hiljem kommentaarid kuidas välja kukkus, sest te ju kindlasti kavatsete seda valmistada. Njammmmiiiiii....

Riisiroogadeks tuleks riis keeta päev varem, nii maitseb ta praadides paremini. Riisikogus on võrdne vee kogusega. Ühe tassi riisi kohta lisada üks tass vett, suuremate koguste juures jääb vahekord samaks, 2=2 ja 5=5. Mina tegin 2 tassi riisiga, jätkus kaheks päevaks. Riis ja vesi on juba potis, tuli on pliidil kõige tugevama peal, kaan ilusti peal läheb riis varsti keema, kui vesi muliseb, avage kaan äärekese peale nii, et väike pragu sisse jääks ja nüüd peab tule keerama kõige madalama peale, riis on valmis siis kui kogu vesi on ära aurustunud ja terad on pehmed. Lõpus laske veel seista kinnise kaanega, pliidi plaadil, siis on kõik üleliigne vesi läinud. Riis jahtuma ja hiljem külmikusse seisma, homme lisame muu kraami. Kirjutan teile siia, mis teil vaja on, siis saate täna veel poes käija, et homme kõik olemad oleks.

2 tassi riisi
Liha – igal ühel oma maitse. Kana-, sea-, lamba või meil on saadaval känguruliha.
2 tšillit
1 sibul
4 küüslaugu küünt
½ kapsast
Soja kaste

Kes soovib võib lisada vähem/rohkem tšillit ja küüsaluku, oleneb kui vürtsist toitu te kannatate. Aga alustame sibula ja küüslaugu praadimisega. Oleks hea kui on suur pann, wok-pannid sobivad hästi aga saab ka väiksemaga, meie saime. Kui küüsaluk ja sibul hakkavad õrnalt pruunistuma, lisada tšilli ja liha. Kõik eelnevad komponenenidid tükeldada ja hakkida eelnevalt. Küüslauk, tšilli ja sibul täitsa peeneks ja liha väikesteks kuubikuteks. Kui liha on valmis, lisada hakitud kapsas. Kapsast võib praadid väiksemal tulel ja kaane all. Kui kapsas on juba mõnus pehme, lisada riis, segada ja praadida kõik koos ja viimasena kallata sojat. Riis peab minema pruunikaks aga liiga palju soojat ei ole ka hea. Head isu!!!

Ärge nüüd arvake, et me ainult krabisi ja aasia toitu sööme. Mõnikord saab kotleti ja värskekapsasuppi või Nikita tehtud kartuliputru. Kõik toorained on poes olemas, ei tunne isegi pelmeenidest ja hapukoorest siin puudust. Aga sinust tunneme puudust küll!

Minu poolt mõned pildid ja video minu tööst nii nagu lubatud ja siis asume pikemalt peatumata Nikita töö kirjeldamisele. Kõige pealt käis Nikita ühe päevasel tööl, eikusagil tühermaal jõkke tamme ehitamas. Üle 40˚, päike kuklas tassis ta kive vette, et moodustada tamm. Seda tööd jagus üheks päevaks. Õnneks! Päev hiljem alustas ta uues kohas. Rapisada farmis.

Nikita töötab farmis, kus korjatakse Rockmeloneid ja Honeydew`si. Töö on raske, norra elu olevat selle kõrval lapsemäng. Tööpäevad algavad, kas 5 või 8 varahommikul ja võivad kesta kuni 12 tundi. Esimene päev tuli ta koju suhteliselt shokis, teine päev ikka veel shokis aga mitte enam nii hull, kolmandal päeval olid suunurgad aga juba rõõmsad. Ta on põllul terve päeva. Sain aru tema jutust, et nad kõnnivad suure masina taga, kus on mõlemile poole ulatuvad poomid kuhu peale nad viljad asetavad. Rockmeloniga pidi lihtsam olema, ta kasvab madala rohu sees aga honeydew kasvab põlvini rohu sees. See on ebamugavam kuna ei näe, kes või mis seal on. Viljal on aga nagu nabanöör millega ta ühendatud on, Rockmelonil tuleb see käega võttes ilusti lahti aga Honeydew`l peab noaga lõikama. Eile panime Nikitale 4 plaastrit sõrmedele, kõik on ville täis. See on tal elu raskeim töö siiani.

Aga õnneks on meil lõpp juba silme ees. Ei me ei hakka veel eestisse tagasi tulema. Aga me kolime siit linnast ära. Pisut enne jõule peaks kõigil töö läbi olema. Plaan on osta auto aga kui ei õnnestu siis rendime väikse bussi Townsvillest ja sõidame lõuna poole. Arvatavasti Brisbane`i lähedale. Täpsemaid plaane rohkem praegu ei tee, ei olegi mõtet. Siin muutub iga päev midagi, tuleb uut infot ja uued ideed.
Karavanpargis on juba päris vaikseks jäänud. Backpackerid on nagu rändlinnud, liiguvad ilma muutudes. Siin, kus meie oleme on juba suve algus, ilmad kisuvad kuumaks ja varsti algavad suured vihmad. Enamus liiguvad lõuna suunas, parematele jahimaadele. Kohta, kus jahedam ja taimed saavad kasvada, siin on liiga kõrvetav juba. Kohalikud ütlevad, et varsti päikse all üle 55˚. Ja kui keegi mäletab siis eelmine aasta jooksis isegi Eesti uudistest läbi, et siin on linnades suured üleujutused ja krokodillid ujuvad linnas. Ei aitähhh! Me kolime kuivemasse kohta. 

Tore asi on see, et kohtud uute põnevate inimestega oma reisimise käigus aga kahjuks nad varsti juba lähevad. Juba lahkusid Kerttu ja Jan ja Gucci ja Dolores. Imelik, sest nad olid juba osa meie elust. Inimesi on tõesti vähe siin. Igavaks kisub juba.

Ja veel üks pisiasi, olen jälle blond. Gucci värvis mu juukseid, nüüd on mul ilusad blondid triibud ja juukseotsad on terved. Muidu pidi juuksur siin väga kallis olema. Minu pikkade juuste värvimine ja lõikus maksaks üle 1000,00 krooni.  






Tsaiken (Taiwaani keeles head aega),
Nikita ja Ele