Avastame uut linna

Esimene nädal hakkab mööduma. Hetkel peatume Parkside motellis, mille fuajee ja restoran on sisustatud Hawaii stiilis. Küsisime töötajatelt miks neil Hawaii temaatika ja tuli välja, et nende juured on sealt aga nad pole kunagi käinud Hawaiil. Tema mehe juured on aga Lätist.   

Tuba on meil korralik. Muideks me oleme neljakesi – Randel ja Rene on Nikita sõbrad, kes soovisid ka seda pöörast kängurumaad tulla uurima, Randel juba teist korda aga siis viibis ta teisel kaldal ehk läänes.

Tegelt, kes veel ei tea kus meie asume siis teile infoks. Austraalias, ida kaldal asub väike linn nimegs Ayr. 


Päevad on meil praegu kõik ühesugused. Hommikul tõuseme vara nii umbes 8 paiku ja magama samuti vara ka 8 paiku. Päevad veedame basseini ääres päikest võttes või arvuti taga. Linn on mitu korda läbi jalutatud. Eriti midagi siin teha ei ole, bussi liiklus on peaaegu olematu, mere äärde buss ei sõida kui siis teise linna aga pilet edasi-tagasi 57 (570,00) kohaliku. Otsime vaikselt autot, et osta, siis ehk läheb põnevamaks. Homme kolime karavan parki. Meil Nikitaga on seal väike majake, kus kõik vajalik on olemas, poisid saavad alguses hostelis toa aga novembri algul kolivad ka oma ette. Karavan pargis on nii, et kui sa kolid sinna sisse siis nad panevad su töö järjekorda, meile öeldi, et võib minna kuni 3 nädalat. Ise siin tööd otsida on raske, enamus saavad tööle läbi majutus ettevõtte. 

Pühapäeval on siin linnas elu välja surnud. Kõik teenuseid pakkuvad kohad on suletud. Välja arvatud Mc Donalds ja muud rämpstoidu kohad. Ühe toidu poe leidsime, kuna ta on ainukesena pühapäeval avatud saab ta endale lubada meeletuid hindasi, nii et suurt shoppamist me täna ei teinud. Pood asetses Chippendale`i tänaval. Sealt saime sõna otseses mõttes MAAILMA kalleimaid nuudleid, sest eestis maksavad need 2 krooni, hawaiil ja las vegases nt 25 senti (2,50), siin aga 1.30 (13,00). Aga teile kallid lugejad natuke „hinna“shokiteraapiat. Hetkel maksab meie nädalane majutus 175 kohalikku, ise me arvestame, et kurss on 10, tegelt on pisut alla aga nii on elu lihtsam. Homme kolime uude kohta, seal on majakese hind 140 kohalikku, seal on köögi nurk, kahe inimese voodi ja tv, pesemine toimub üld ruumides. Seal samas on võimalik ka telkida, nädal aega enda isiklikus telgis maksab 95 kohalikku. Mõelge – 2 inimest kuu aega telgis = 760 kohalikku, selle eest saab tallinna kesklinnas väga normaalse üürikorteri, eriti veel praegusel ajal kui hinnad on langenud. 

Suures toidupoes on hinnad normaalsed. Sealiha kilo on 8,00 (80,00), piim ja hapukoor on peaaegu sama hinnaga, mis eestis ja maitsevad ka nagu kodus. Nikita leidis külmikust ka pelmeenid aga kuna meil praegu ei ole kuskil neid valmistada siis veel ei tea, kas need kõlbavad ka süüa. 

Võõraid elukaid veel kohanud ei ole, tarakanid jooksevad mööda tänavaid nagu soojal maal ikka, läbipaistvad sisalikud pisikesed armsad käivad öösel wc-s koos sinuga, ilusad rohelise-punase-sinise kirjud papagoid lendavad ringi. Loodame, et nii jääbki, madusi ja muidu mutukaid/putukaid ja krokodille me näha ei soovi.  

Teid kõiki aga tahaks näha küll juba! Tulge jälle varsti piiluma ehk varsti läheb meil elu põnevamaks.

Tervitused teile kõigile,
Ele ja Nikita

The beginning

Neljapäeva hommikul 8.50 läheb lennuk. Pühapäeval suutsin mina aga haigeks jääda. Tavaliselt teeb tervis mulle seda siis kui olen juba kohale jõudnud, olen alati haigeks jäänud kui olen soojemasse kliimasse sõitnud – Hawaiil, Egiptuses ja Itaalias. Seekord siis nii pidi.

Mitu päeva järjest võitlesin 39 kraadise palavikuga, enesetunne oli tõsiselt sitt aga teisipäeva õhtuks hakkas asi paranema ja lootust andma. Kolmapäeva hommikuks oli enesetunne juba palju parem, palavik oli alla läinud ja tuju tõstsis telefoni kõne „Nipiraamatu“ toimetusest (ajakiri). Mulle teatati, et minu kirjutatud soovitus (nipp) meeldis neile ja nad valisid selle oma ajakirja, hmmm  Auhind on rahaline, 1000 krooni, teeme teile lähiajal ülekande. Jeppppiiii.... iga raha kulub praegu ära. Päev algas mõnusalt, aga triivis kahjuks vaikselt teisele poole, vist närvipinged enne suurt ettevõtmist. Suutsin Nikita kallal midagi veel kraaksuda ja läksime korralikult tülli, mu enesetunne halvenes jälle. Tüli saime õnneks lahendatud aga enesetunne oli jälle kehvem, vist väike palavik. Aga toimetused tahtsid tegemist. Sõitsime linna asju ajama ja siis Ege sünnipäevale. 

Hüvastijätud meile ei meeldi, mulle eriti :)  Ma ei suuda kunagi ennast valitseda ja hakkan nutma, aga on ju hirmutav, kes teab millal alles oma lähedasi sugulasi, sõpru ja töökaaslasi alles näeme. Lohutuseks on tänapäeval õnneks internet, looame, et ka austraalias siis saab läbi msn`i ja skype`i inimestega ühenduses olla. Ege juurest sõidame ära. Astume veel Kitty juurest läbi, et viimane kalli saada ja siis kihutame edasi linna poole. Teepeal arutame veel, mis teha vaja - Usa Green Cardi pildid roccALmares, blogi asja netist uurida, emale volitus auto jaoks ja asjad lõplikult pakkida. A ja hostelisse vaja email saata, et me tuleme ja toad kinni panna. RoccALmares saime veel kokku Hedvigu ja Triinuga, kes soovisid veel viimast korda kohtude. Suured tänud teile tüdrukud ja Triinu aitähh Nina Ricci lõhna eest, Nikitale väga meeldib :)

Kodus ootab meid veel Nikita onu kellega hüvasti jätta. Aga kahjuks on kodus ka shokeerivad uudised. Nikita lennupiletit ei ole, tundub, et pileteid ostes ei ole Nikita pileti raha läbi läinud. Ma ei saa aru kuidas see veel võimalik on? Aga õnneks saime selle asjaga kõik korda. 

Nüüd peaks kõik valmis olema ja hommikul lendame.

Tallinn – Riia – Frankfurt – Singapure – Sydney – Townsville 
Kokku 24h lennukis, kogureis kokku oli umbes kaks päeva.

Townsville`is on nii soe, meeletu  Kuidas selle kuumusega tööd teeme seda ma ei tea. Nikita sõber Siim tuli meile lennujaama vastu aga kuskil on info kadu olnud, ta sai aru, et me kahekesi aga tal auto täis. Mis seal siis ikka jagasime ennast kaheks ja transportisime ennast siiski õnnelikult Ayr`i. Renx muideks oli teepeal juba väikseid kängurusi näinud 

Ayr`ist peaks saama meie kodu nüüd pikemaks ajaks. Ayr on väike linn nagu Keila, millest ka meie veel midagi ei tea, aga kui õpime linna tundma anname teile ka teada, mis siin head. 1 hea, mis me juba nägime on SubWay (maailma kuulus võileivakett, mida me igal pool taga alati ajame). 

Hosteli mille meili teel bronnisime lasime üle. Tegelt käisime seal aga meile ei sobinud variant majutada ennast võõrastega koos. Uurisime ühte teist tööhostelit, sinna saame järgmine reede, täna lähme uuesti läbi ja uurime järsku saaks juba tööjärjekorda panna. Tööd peaks saama paari nädalaga. Seniks siis võtame päikest ja tutvume ümbruskonnaga.